Jõgi kuivas ära ja elekter sai otsa
veebruar 1, 2010 at 2:23 p.l. Lisa kommentaar
Tegelikult on jõgi alles ja elektrit ka veel natuke jätkub, aga tähelepanu tuleb ju kuidagi püüda.
Venetsueelas on põhiliseks energiaallikaks hüdroenergia. Jõgi, kust seda ammutatakse on aga kuivama hakanud, kuna millegipärast sajab nüüd palju vähem vihma.
Selle pildi sain kuskilt ajalehest ning see näitab kui palju veetase ühe aastaga langenud on. (Kirik ehitati ilmselt siis, kui jõel veel hüdroelektrijaama ei olnud.)
Kuna vett enam ei ole siis hakkas valitsus energiat säästma. Vastavalt spetsiaalsele graafikule võetakse alajaamade (ma arvan, et siin on ka alajaamad) kaupa vool kaheks tunniks ära. Eelmisel nädalal ei olnud mul elektrit 15.00-17.00, sel nädalal 13.00-15.00. Hullult tüütu, sest kui õhukonditsioneer külma ei puhu hakkab siin väga kiirelt väga palav
.
Kõige rajum on aga see, et valgusfooridel pole ka elektrit. Venetsueela liikluskultuurist olen varem kirjutanud, ilma valgusfoorita suurtel avenüüdel on see 2 tundi päevas veelgi rajum
.
Tänu sellele elektrisäästuprogrammile olla ka palju peent tehnikat tuksi läinud ja palju toitu roiskunud. Päris õõva tekitav on ka pimedate linnajagude vahel autoga sõita, arvestades seda, et siin on niigi othlik.
Igal asjal on ka positiivne külg. Kui elekter ära läheb, siis veedavad perekonnad õdusalt koos aega – vestlevad maja ees, mängivad kaarte või doominot ja vannuvad presidenti
.
Pilti ka.
Täpselt sellised siin elektripostid välja näevadki. Mõnel on veel rohkem juhtmeid, teistel vähem. Seda ma ei suuda mõista, kuidas nad nendel juhtmetel seal puntras vahet teevad
Entry filed under: Uncategorized. Tags: elamus, elekter, hüdroenergia, sotsialism, venetsueela.


Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed