Moodne Maracaibo

Pärast eelmist postitust, kus ma näitasin huvitavat pilti jõest ja ilusat pilti juhtmepuntrast hakkas üks kohalik kurjustama, et ma ei näita blogis kui moodne ja lahe Venetsueela tegelikult on. Kuna ta elab hetkel ise Eestis, lubas ta ka Koplist blogima hakata (minuarust on Kopli täitsa õdus koht :S)

Seega allolevatel piltidel saabki näha kui moodne ja lahe Maracaibo on.

Pilt 1: Dubai-Maracaibo (Maracaibo on see)

Maracaibo

Pilt 2: Kuulus sild. Enne selle silla ehitamist olla Maracaibo ülejäänud Venetsueelast küllaltki eraldatud ja seetõttu nad väidavad, et nad rääkisid muistsetel aegadel kõige paremat hispaania keelt ja teisel pool järve räägiti mingit metslaste hispaania keelt . Lugusid räägitakse mulle siin igasuseid . Sellest sillast on laule ka loodud – 1 neist räägib sellest, kuidas reisijal meel väga rõõmsaks läheb, kui ta teiselt poolt järve tulles lõpuks sillale jõuab ja Maracaibo paistab.

Pilt 3: Enamustes Lõuna-Ameerika suurlinnades on vist Plaza de la Republica (vabariigi väljak). Selline näeb välja Mracaibo oma. See on 1 peenemaid kohti Maracaibos.

Pilt 4: Maracaibo Metroo! jaa jaa, Mracaibos on ka metroo. Mina seda kunagi kasutanud ei ole, sest seda ehitatakse kuskile linna äärde, kuhu keskmine kodanik tavaliselt ei satu. Tulevikus tuleb see siia kesklinna kanti ka vist. Metrood on juba tükk aega ehitatud ja nagu piltilt näha see juba töötab ka..mõned liinid kuskil äärelinnas.

Pilt 5: Vedurijuht Huugo. Rahvale tuleb ikka öelda ja näidata ka, kes metroo ehitas. President isiklikult teeb sõitu ja lehvitab rahvale.

Nagu nägite on Venetsueela lisaks kõigele ka moodne .

Jõgi kuivas ära ja elekter sai otsa

Tegelikult on jõgi alles ja elektrit ka veel natuke jätkub, aga tähelepanu tuleb ju kuidagi püüda.

Venetsueelas on põhiliseks energiaallikaks hüdroenergia. Jõgi, kust seda ammutatakse on aga kuivama hakanud, kuna millegipärast sajab nüüd palju vähem vihma.

veetase

Selle pildi sain kuskilt ajalehest ning see näitab kui palju veetase ühe aastaga langenud on. (Kirik ehitati ilmselt siis, kui jõel veel hüdroelektrijaama ei olnud.)

Kuna vett enam ei ole siis hakkas valitsus energiat säästma. Vastavalt spetsiaalsele graafikule võetakse alajaamade (ma arvan, et siin on ka alajaamad) kaupa vool kaheks tunniks ära. Eelmisel nädalal ei olnud mul elektrit 15.00-17.00, sel nädalal 13.00-15.00. Hullult tüütu, sest kui õhukonditsioneer külma ei puhu hakkab siin väga kiirelt väga palav .

Kõige rajum on aga see, et valgusfooridel pole ka elektrit. Venetsueela liikluskultuurist olen varem kirjutanud, ilma valgusfoorita suurtel avenüüdel on see 2 tundi päevas veelgi rajum .

Tänu sellele elektrisäästuprogrammile olla ka palju peent tehnikat tuksi läinud ja palju toitu roiskunud. Päris õõva tekitav on ka pimedate linnajagude vahel autoga sõita, arvestades seda, et siin on niigi othlik.

Igal asjal on ka positiivne külg. Kui elekter ära läheb, siis veedavad perekonnad õdusalt koos aega – vestlevad maja ees, mängivad kaarte või doominot ja vannuvad presidenti .

Pilti ka.

Täpselt sellised siin elektripostid välja näevadki. Mõnel on veel rohkem juhtmeid, teistel vähem. Seda ma ei suuda mõista, kuidas nad nendel juhtmetel seal puntras vahet teevad

Tagasi Venetsueelas

Millegipärast tulin ma jälle tagasi Venetsueelasse ning see juhtus täiesti juhuslikult enne külma ja suure lume saabumist Eestis .

Lennujaamas kordus sama mis 2007. aastal, kui ma esimest korda sellesse hullumeelsesse ja imeilusasse kohta sattusin. Kui ma oma gringo-näoga tollist ja muust jamast läbi sain olid kohe vastas abivalmid mundris lennujaama töötajad, kes mu kohvritele transateenust ja dollaritele vahetusteenust pakkusid. Ainuke vahe oli selles, et minust oli vahepeal saanud dollarite vahetamise proff ja ma ei nõustunud enam esimese hinnaga, mis mulle pakuti (soovitus ka sinule turist – vaata siit kui palju dollar maksta võiks).

Venetsueelasse jõuda on lihtne, siin edasi liigelda aga palju keerulisem. Näiteks minu lend Caracas-Maracaibo hilines 3 tundi, seega oli mul aega kohalike suurepäraseid turundusnippe pildistada.

Hamburgerid ja internet

Üheks nende lemmiksõnaks on ka full, mis teatavasti on inglise keel. Venetsueelas kasutatakse aga väga palju inglise keelseid sõnu, kuna USA on siinsamas.

Täispitsa

Kauneid pilte huvitavast keelekasutusest leiab siin ohtralt, ainult kaameraga on ohtlik ringi jalutada…

Ei läinud viit tundigi, kui ma juba Maracaibos olin ja AIESEC-i kamp jälle vastas, olgugi et ma tulin siia hoopis teist asja ajama.

Olgugi et uudistes, nii kohalikes kui välismaistes kirjutatakse endiselt uskumatuid lugusid lugusid kohaliku valitseja viguritest läheb elu siin ilusti edasi. Kõik tundub täpselt sama nagu aastal 2007, ainult hinnad tõusevad jätkuvalt, kuna inflatsioon on siin umbes 30%.

Põnevamaks uudiseks saabudes oli arepera socialista avamine (kui eelnevale lingile vajutad, näed pilti ja videot ka) (“sotsialistlik arepa restoran”). Arepa on maisikakuke, millele pannakse vahele juustu, sinki, muna, kalmaare jne jne. Kohalikud on sellest vaimustuses, minule meeldivad nende teised toidud aga palju rohkem. Sotsialistlik arepera olla relv kapitalismi vastu, kuna arepa on seal tunduvalt odavam kui kapitalistlikes areperades. Rändurid kes tahavad ka sotsialismi hüvesid nautida, otsige see Arepera Caracaces üles .  Hetkel on Venetsueelas vist ainult 1 arepera socialiste, seega võib seal järjekord olla.

Teiseks uudiseks oli see, et Venetsueelas peab nüüd elektrit säästma ja kaubanduskeskused peavad kell 9 poe kinni panema alates 01.01.2010. Ma ei tea, mis kinod nüüd teevad :S.

Lõpetuseks postitusele “Tagasi Venetsueelas” pean mainima, et millegipärast tundub siin kõik palju ilusam kui eelmine kord, Kui ma põhjuse teada saan, siis avaldan.

Carrito